#1. nädal, ehk kuidas avapauk läks

Tegin esimesed ettevalmistused juba enne avapauku ära. Planeerisin menüü, mõtlesin läbi, mis on kõige olulisem, et ma reel püsiksin. Minu jaoks on kergendav asjaolu see, et mu abikaasa võtab osad toidutegemise korrad enda peale. Toitumist teen Kerli Fitnessi raamatu "Tervisliku ja tasakaalus toitumiskava retseptid" järgi. Olen varasemalt kasutanud Fitlapi, seega kaalumised ja kogused on juba tuttav teema, mis muudab ülemineku või harjumisperioodi grammike lihtsamaks. 

Olen endale sättinud ka kella-ajad, millal ma päeva jooksul söön. Esimene söök on 07.15 (sest 07.30 sõidame kodust välja juba lastega), teine on kell 11.00. kolmas 14.00 ja siis on õhtusöök kell 18.

Ega siis midagi, hakkame otsast peale. Esimeseks nädalaks planeerisin toitudeks järgmised retseptid:

◇ Oatfiti kaeraröst merevaigu ja singiga. Köögiviljaks kasutasin tomatit. Lisaks tegin võileiva eelmisel õhtul valmis (tänu sellele jäi võiku seest väga mõnus mahlane) ja hommikul panin pannile ning röstisin kuldpruuniks. Praeguste külmade ilmadega olen süüa teinud valdavalt puupliidil ja malmpanniga - see röst is out of this world. 

◇ Üleööpuder marjade ja pähklivõiga. Maapähklivõi asendasin päevalilleseemnetega. Tulevikus mõtlesin neid veidi röstida ka, annab pähklisema maitse. Retsept sisaldab ka valgupulbrit, mis on kanepiseemnetest tehtud. Tuleb öelda, et ma ei ole väga suur fänn, jättis natukene liivase tekstuuri. Tekitas veidi sellise tunde nagu keegi oleks tuhka pudru sisse pannud.

◇ Frikadellisupp kreeka jogurti ja munaga. See läheb kindlasti kordamisele. Ajalooliselt me ei ole just kõige supisõbralikumad inimesed. Mitte et meile supid ei maitse, vaid meile tundub, et supiga on alati hull mäsu ja mul kipub seda alati nii palju tulema, et ükski anum ei mahuta kogust ära ja kaaluda on hullult raske seda... no sada häda. AGA hoolimata sellest tegin seda suppi kahel korral ja provva suutis suppi teha nii, et mõlemal korral oli toidukorra suurus sama (kummardus). Aga siiski oli supi kogus nii ulmeline, et kogu tehtud portsude ärakaalumiseks, oli vaja kaaluda kahes erinõus, sest ühega jooksis kaal errorisse.

◇ Kartulisalat singi ja õunaga. Imelihtne ja õigesti maitsev salat. Sellel salatil on nii lühike nimekiri, et seda oli lausa lust teha. Retseptis ei ole ette nähtud sibulat, aga mulle väga meeldib sibul ükskõik millises kooreses salatis. Õuna sõime kõrvale, seda mu pere salatisse ei soovi. Mõni mees ütleb selle kohta "soolane toit peab olema soolane, mitte magus". Kuna nädala keskel olid kartulivarud ammendunud ja poodi ei viitsinud mõne kartuli pärast minna, siis asendasin kartuli metsiku riisiga salatis. Lisasin sisse veel tomatit koos kurgiga ja valge sibula asemel tükeldasin punase sibula. Seda oli veelgi lihtsam teha, sest riis on juba niigi väikeseteraline ja seda eraldi tükeldama ega nülgima ei pea. 

◇ Koosta ise retsept rasvasema valguallikaga. Selle retsepti raames tegime meie pereisa H ühte lemmikut (PS! mina nii ei arva), mida hellitavalt kutsume "Tatraüllatuseks". Ehk siis vast juba aimate - see on ühepajaroog tatraga. Põhimõtteliselt ropsib pool Eestit sõna ühepajaroog peale ja teine pool sõna tatra peale. Sellegipoolest tuli roog ülimaitsev. Me jätame köögivilja alati natukene krõmpsuks. On huvitavam süüa 🙈. Ma ei ole varem tatart tomatibaasil kastmetega kokku pannud, aga tuleb tunnistada, et ma olin meeldivalt üllatunud. Ma ei ole ise suuremat sorti tatra sõber nagu paljudki. Ilmselt on süüdi nõuka-aeg, kus tatraputru pakuti juba lasteaia hommikusöögiks. Mitmekesisuse huvides söön seda siiski kord üle paari nädala - sel korral ei olnud ma väga vastu, ma võin väita, et mulle maitses see roog 😃. Seda isetegemise retsepti kasutan kindlasti veel ja võlun nii mõnegi põneva roa sealt veel välja.

Neid toite kordasin nädala jooksul, tegin siin-seal asendusi. Asendused on ka raamatu lõpus kenasti välja toodud. Kasuks tuli ka minu varasem fitlapi kogemus. Jätkan lihtsamate ja meie perele omasemate retseptide kordamist, kuna paljud toitud sisaldavad palju koostisosi ja nende tegemine on vaevarikas. Sellegipoolest üritan üle nädala võtta nädalavahetuseks katsetuseks ka mõne eksootilisema retsepti.

Mulle meeldib väga selle raamatu juures, et see sobib nii eestlaslike kui ka natukene erilisemate toitude tegemiseks. Retseptid ei ole üleliia keerulised. Ja kes toiduvalmistamisega nii sina peal ei ole, sellele on ka valmistamise käik kirja pandud. Good job, Kerli!