Oh jess, nädalavahetus algab! Oh ei, nädalavahetus algas! Sellised vastuolulised emotsioonid valdavad Kullipesa vanemaid vaata et pea iga nädalavahetuse eel. Vaevu jõuad tööpäeva lõpus hinge tõmmata, kui juba tunned, kuidas järgmised kohustused soojalt kuklasse puhuvad nagu lõunamaine siroko vahemeremaades. Ei üllatanud ka see nädalavahetus kuidagi teisiti. Läinud aasta lõpus kirjutasime loo rööprähklemisest. Ka sel laupäeval esines rööprähklemise tunnuseid. Nüüd oli küll sündmuseid mõnevõrra vähem ja päev mõned tunnid lühem, kuid läbitud kilomeetreid selle eest rohkem. Sel korral toimusid sündmused kahes üksteisest üle tunni kaugusel olevas väikelinnas - Elvas ja Suure-Jaanis. Ees ootas rööprähklemise ülikool.
Kullipesa vanim poeg A alustas uue ujumishooaja esimese võistlusega - Sakalamaa Angerjas I etapp. PS! Sellised ujumisvõistluste nimed nagu Sakalamaa Angerjas ja Speedo Räimeralli on ülilahedad, kuid neis on ka oma tõetera sees, sest Sakalamaa Angerja iga vanuseklassi hooaja võitja üks auhindadest on ka täissuuruses suitsuangerjas.
Sakalamaa Angerja puhul on tegu Viljandi maakonnas toimuva etapilise ujumisvõistlusega, mille eesmärk on arendada ja populariseerida maakonnas ujumissporti. Lubatud on ka kõik soovi avaldanud väliskülalised. Nii võibki näha külalisi ka Tartumaalt, Võrumaalt, Järvamaalt, Virumaalt ja mujalt Eestist. Võistlus täidab 110% oma eesmärki, sest aasta-aastalt on osavõtjaid järjest rohkem ja võistluse tase on tõusvas joones. Sakalamaa Angerjas sütitas eelmisel aastal uuesti ka perepoeg A võistlusvaimu. Üleriigilistel ujumisvõistlustel on väga keeruline tulla poodiumikohtadele. Nii hakkasimegi aasta tagasi otsima võimalusi, kuidas tekitada huvi võistluste vastu ja leida ülesse see motivatsioon, mis ergutaks poissi taas võistlema. Sakalamaa Angerjas näitas, et kui väga tahta, siis võib võita ka medaleid. Tõusis enesekindlus, tekkisid kogemused ja oskused võistlusnärviga toime tulemiseks. Nii paranesid ka tema etteasted üleriigilistel võistlustel. Perepoeg A-l on ka Viljandi maakonnaga emotsionaalne side, kuna pereema C on Mulgimaalt pärit ja tema vanemad elavad seal.
Samal päeval-samal ajal toimus ka teine võistlus, 30. Elva Open Judos. Sellest võistlusest me väga palju ei teadnud. Keskmise poisi jaoks oli see teine väljaspool Tartut toimuv võistlus. Treeneri sõnul on võistlus üpriski laiamastaapne ja tugeva tasemega. Elvast ja Judost veel nii palju, et seni konkurentsitult kõige tuntum judoka sellest linnast, on Ott Tänaku kaardilugeja Martin Järveoja.
Õnneks oli Das Autot selleks korraks erinevate tilgutite all turgutatud ja lõpuks kõik oma neli ratast veerema saanud. Seega matemaatiliselt mängis kõik justkui hästi välja: 2 sihtkohta jagatud kahe autoga. Üks tehe, mis küll teoreetilises matemaatikas jagub hästi, kuid päris elus mitte, oli et mida teha kolmanda lapsega. Päris pooleks jagada ei saa, nii et pool emaga Elvasse ja pool isaga Suure-Jaani. Kuid seegi lahenes ja pesamuna S sai saadetud Pereema C sõbranna juurde eakaaslastega kvaliteetaega nautima, kus ta sulandus ruttu massi ja kehastus ämblikmeheks.
Edasi tuli Pereemal ja keskmisel poisil D-l kiirustada poodi, et võtta võistlusteks mõned snäkid ja suunduda edasi Elva poole. Tegu oli peaaegu, et fotofinishiga ja nad jõudsid kohale mõned minutid enne võistluseelse kaalumise lõppu. D oli enne saali jõudmist juba lootusrikas, et jäime kaalumisele hiljaks ja võistlusnimekirjast välja. Aga võta näpust! Selgus, et kaalumise lõpuaega lükati mõnevõrra edasi, kuna teeoludest tingituna jäid osad klubid hiljaks.
Pärast kaalumist sai D hakata tegelema enda võistluseelse närviga ja emotsionaalse tasandiga. Õnneks seekord ta köhani ja okserefleksideni ei jõudnudki, aga pea valutas ja süda oli paha küll. Tundub, et asjad hakkavad paranema ja poiss oskab juba kogemuse baasil enda närvikavaga natukene paremini toime tulla. Seekord vajas ta lihtsalt väikest aega üksi olemiseks ja mediteerimiseks, et saada oma pulgad sirgeks ja keskenduda tulevasele võistlusele.
Tema kaalukategoorias oli 5 võistlejat. Esimene matš lõppes täpselt samamoodi nagu aasta lõpus toimunud turniiril - umbes kümmekond sekundit ja ippon. Täpselt samamoodi läksid ka teine ja kolmas matš. Kõikides matšides kasutatud heitevõte oleks nagu aastakümneid rutiinselt robootilise täpsuseni drillitud harjutus, mida ta oleks võimeline sõnaotseses mõttes unepealt tegema. Kõik oli justkui copy-paste. Kui vastane ei muutuks, ei saaks isegi tagantjärgi videotest vaadates täpselt aru, mitmenda matšiga tegu oli. Lõpp hea, kõik hea - D võitis kõik 4 vastast üpriski kiirelt ja veenvalt. Seekord mingiks mitmeminutiliseks tantsuks ei läinudki. Lisaks sai ta auhinnaks ihaldusväärse karika, mille peale isegi perepoeg A kade oli.
Samal ajal võtsid pereisa H ja perepoeg A läbi lumiste Eestimaa teede ette ligi pooleteise tunnise sõidu Suure-Jaani Tervisekotta. Sakalamaa Angerja omapära on see, et võistlejad on startides läbisegi. Nii võivadki olla samas stardis isad-pojad ning lapsed-mehed. Täiesti tavaline on pilt, kus stardis olev mees võiks olla samas stardis oleva poisi vanaisa. See näitab, et tegu on väga tõsise rahvaspordiüritusega ja osavõtjaid on igast tasemest ja vanusest. Kuna võistlejaid oli 153 ja võistlusradasid ainult 3, siis tuli päris pikalt hekseldada, et kõik kuus ala saaks ujutud. Soojendusujumine algas 11, võistlused kell 12:15, viimased stardipaugud said antud kella 15:30 paiku ja medalid kaela kella 16:30ks.
Sel aastal oli võistluse tase tuntavalt tõusnud. Lisaks võistles perepoeg A "vanemas" vanusegrupis. Kui eelmine aasta sai ta rinda pista 2013-2014. aastal sündinud poistega, siis see aasta juba 2012-2013. aastal sündinutega. Tugevamatest vastastest hoolimata õnnestus perepoeg A-l noppida kuuest alast 3 poodiumikohta (2x kolmas ja 1x teine). Kolmel alal sai püstitatud ka isiklik rekord. Veidikene mõru maitse jäi suhu, sest eelmisel aastal sai võidetud peaaegu kõikide etappide kõik võistlused, aga õppetunnina sai kaasa hea kogemuse konkurentsist ja kinnitust arusaamale, et peab trennides kõvemini pingutama ja rohkem sööma. Perepoeg A on tõesti kleenuke ja väike, jäädes pikkuselt ja kaalult alla isegi oma nooremale vennale. Isegi koolis ei usutud D-d, kui ta tutvustas oma vanemat, aga väiksemat venda suurema venna pähe. Õues oli juba läinud pimedaks, algas kojusõit.
Vahepeal oli Pereema C jõudnud võiduka D-ga tagasi Tartusse ja krabanud kaasa väikese ämblikmehe, et seejärel minna poodi ja osta nädala ostukorv. Kahe eelneva aasta Eesti perede suurim vaenlane inflatsioon on korda saatnud selliseid pahandusi, et nädala ostukorvi enam 50-60€ kätte ei saa ja pigem tuleb välja käia pool varandust. Ah, mis seal ikka! Õnneks järgmisel nädalal veel nälga ei jää. Ei jäänud ka veidi pärast kella 18 koju jõudnud pereisa H ja perepoeg A, sest neid ootas ahjusoe ja veidi vürtsine suitsukanapasta. Mõned minutid enne kella 21 oli Kullipesas Unemati ära käinud ja maja valdas mõnus sahisev soe vaikus. Kullipesal tihe, teguderohke ja palju energiat nõudnud päev seljataga. Võib öelda, et lihtne see polnud, aga kõiki valdas hea "ära tegime" tunne.
Add comment
Comments