Aasta 2023 on pauguga oma ust sulgemas. Kätte on jõudnud kauaoodatud pühad, mil saab aja maha võtta ja vaadata tagasi läinud aastale. Või kas ta ikka on nii oodatud? Aastatega on jõulud muutunud nii kommertslikuks ja kohustusitäis pühaks, et aja mahavõtmisest on saanud räige stressiallikas. Kinkidele kulub meeletu summa ja lõpuks on nende praktiline väärtus suur-ümmargune null. Lisaks tuleb käia läbi kõik lähisugulased, sõbrad ja muud sulelised. Siis on igasugused ettevõtete, koolide, lasteaedade ja huviringide jõulupeod. Proovi veel sel rahulikul jõuluajal minna ükskõik, millisesesse suuremasse poodi või kaubanduskeskusesse. Sa ei saa parklasse sissegi keerata, kui juba kahetsed, et üldse oma nina sinna pistsid. Inimesed on nagu prussakad, kes siblivad närviliselt ja sihitult ringi ja otsivad midagi, mida ise ka ei tea. Jõuludele peab järgnema üks korralik aastavahetusepidu, millest toibumine võtab uuest aastast terve esimese nädala. Kõik see sündmuste virr-varr tekitab tunde, et nüüd oleks õige aeg sellest rongist maha hüpata. Ja nii ohkavadki inimesed kuskil jaanuari keskel kergendatult, et õnneks on need „kaua oodatud“ pühad selleks korraks läbi. Paljuski on jõulude ja aastavahetusega seonduv stress inimeste enda tekitatud. Ühiskonna standardid ja ootused jõuludele on aetud nii kõrgeks, et lati alt oleks kahju läbi minna. Tegelikkuses on selle lati kõrguse seadmine meie endi kätes ja jõulud on täpselt nii stressirohked nagu me seda endale ette kujutame. Me ei taha öelda, et jõulud Kullipesas oleks nagu üks harmooniline looduslaste joogalaager, aga siiski oleme viimastel aastatel oma piirid üpris hästi paika saanud ja üritanud vältida liigset stressamist.
Jõule pühitseme tavaliselt kolmes kohas – pereisa H vanemate juures, pereema C vanemate juures ja ka omas kodus. Kuna pereema C perekond on üpris suur, siis kingituste osas oleme kokku leppinud nii, et igaüks teeb kingitused ainult oma lastele, rohkem kinke ei tee. Me oleme enda lastele teinud korralikku selgitustööd, et jõulude idee ei seisne selles, kes saab rohkem või kallemaid kinke. Nad on aru saanud, et jõulude ajal ei saa kindlasti mingeid hinnalisi kinke nagu uued nutitelefonid, mängukonsoolid, uued jalgrattad, telerid jms. Selliseid kingitusi saab kõige paremal juhul sünnipäevaks korra kümnendi jooksul. Jõuluvanal on üle maailma palju lapsi, kellele kinke teha. Kallite kinkide tegemine ei ole talle jõukohane. Ometi on neid lapsi, kes saavadki iPhone’i või mõne muu hinnalise kingituse – ju siis jäid Jõuluvanal sel juhul mingid südamerohud võtmata ja süda läks liiga heldeks.
Nali naljaks, aga meie arvates on vanemate kohustus teha oma lastele selgeks, et jõulude ajal liiga kalleid kingitusi oodata ei maksa. Paljudel peredel on kingituste tegemiseks võimalused väga piiratud ja nende laste vanemad peavad oma võsukestele andma põhjapanevad selgitused, miks Jõuluvana nii ebaõiglane on. Aasta jooksul on ka muid tähtpäevi (nt sünnipäevad, koolilõpud ja -algused), millal saab need kallid kingid teha, ilma et Jõuluvana peaks ebaõigluse eest vastutuse võtma. Meie üritame juba varakult enda laste mõtted sinna suunda mudida, et nende kingisoovid oleks võimalikult praktilised ja ka päriselt kasulikud, kuid samas mõistliku hinnaga. Mis on mõistlik hind? See tuleb igal perel ise paika panna. Meie oleme jõudnud sinnani, et kingi väärtus lapse kohta võiks jääda alla 50€. See on summa, mis on enamvähem jõukohane ja kui seda hästi aegsasti planeerida, siis ei löö jõulukuul põhja alt ära. See aasta saime kenasti hakkama ja usume, et suudame laste ootused täita. Omavahel on meil kokkulepe, et üksteisele mingeid mõttetuid jõulukinke tegema ei hakka, sest kingiaeg on pigem lastele ja meie saame olla niisama tänulikud, et oleme üksteisele olemas ja et meil on kolm nii vahvat poissi.
Nüüd võtamegi Kullipesa laste jõulukingitused pulkadeks lahti. Perepoeg A tahtis jõuluvanalt saada kõrvaklappe. Kuna ta satub pärast ujumistrenne tihti Zeppelini keskusesse hängima, leidis ta isegi täpse mudeli. Niisiis tegi ta oma ihaldatud kõrvaklappidest pildi ja pani oma soovi päkapikkudele sussi sisse, et need selle jõuluvanale edasi toimetaks. Kuna kõrvaklapid maksid 17€, siis otsustasime kingile veel meeneid lisada. Perepoeg A on suur Freddy Fazbeari lugude austaja. Aga, et tema inglise keel lonkab tugevalt vasakut jalga, võtsime Apollost juurde inglisekeelse Freddy tegelaste entsüklopeedia summas 18€. See pole veel kõik. Nagu igale poisslapsele, meeldivad ka meie pere poistele igasugused limased, kummised, venivad ja kleepuvad tegelased. Nii ostsimegi Maximast ühe sügisese kampaania ajal kaks venitatavat kummist tegelast, millest ühe suskasime perepoeg A pakki. Kummijuurikas maksis 8€. Seega Perepoeg A kingi väärtus on kokku 43€.
Keskmine poeg D tahtis saada sinist värvi judo kimonot ja kollast vööd. Saime sinise kimono musta reede kampaania raames 34€ eest. Kuna poole aasta pärast ootab teda juba oranži vöö eksam ja meil on juba kaks kollast vööd olemas, otsustasime preemiana osta kollase vöö asemel oranži summas 5€. Kuna D mängis ükskord pesamuna S-i rühmas oodates väga usinalt puitklotsidega tornimängu, siis panime ka selle pakki. See on midagi sellist, mida ta saab kodus hiljem ka pereliikmetega mängida. Tornimängu ostsime Pepcost täiesti juhuslikul hetkel ja see maksis 5€. Lisaks veel seesama kummist venitatav tegelaskuju hinnaga 8€. D kingi eelarve läks tegelikult veidi lõhki – 52€. Samas, põhiosa sellest on väga praktiline.
Pesamuna S on suur mudelautode fänn. Talle ostsime ühe suure treiler-rekka, milles on veel omakorda palju väikseid autosid. Kuna kampaania raames olid kõik mänguasjad -40%, saime rekka kätte 25€-ga. Kulutatud rahasumma osas jäi ta küll vaeslapse rolli, aga selle eest on tal järamist pikaks ajaks ja ta on juba ammu küsinud jõuluvanalt mudelitega rekkat. Kui vaatame kingitust puhtalt kingipaki suuruse järgi, siis selles kategoorias on pesamuna S konkurentsitult võitnud.
Lõpetuseks lühidalt ka aastavahetusest. Meie peres on kombeks aastavahetus võtta vastu ainult oma pere keskel. Nii mõnelgi aastal on juba kell 22 Kullipesa tuled kustus ja mängime, et „meid ei ole kodus“. Nii algab uus aasta tunduvalt rahulikumalt ja me ei pea tegelema peo tagajärgedega - ükskõik, mis need ka poleks. Need ajad on meie jaoks möödas, kus pressime kesklinna ilge rahvamassi sisse, et saaks vaadata kümneid tuhandeid eurosid õhku lendamas ja olla esimene, kes soovib kriiskaval kajaka häälel „HEAD UUT AASTAT!“. Meie elu on jõudnud suhteliselt sotsiofoobsesse etappi ning pigem hoiame omaette, suurtest rahvamassidest eemale. Aastalõpu pühadeaja idee peakski seisnema selles, et saaksid rahulikult aja maha võtta, olla koos kõige kallimate ja lähedastema inimestega, vaadata tagasi läinud aastale ja võibolla unistada ka juba uuest aastast. Ja muu polegi oluline. Soovime kõigile ilusat ja rahulikku jõuluaega! Võtke rahulikult, te ei pea rapsima. Hoidke ennast ja oma lähedasi ja nautige nende seltskonda.
Add comment
Comments