Lõppenud nädal läheb Eesti ajalukku kui õpetajate streiginädal. Õpetajad näitasid, et nad ei kavatse lasta ennast võimukal Vabariigi valitsusel põlvili suruda ja tõestasid, et nad on ülioluline ühiskonna osa. Ilma õpetajateta on ka vanemate tööelu tugevalt häiritud. Streik mõjutas ka meid. Laste jaoks tähendab sõna "streik" hoopis midagi muud ja risti vastupidist. Nende jaoks on see samaväärne sõnaga "puhkus". Tänu streigile on nad selle valitsuse suurimad fännid ja jäävad kindlasti järgmisi streigipäevi ootama. Vanemad ja õpetajad ilmselt mitte nii väga.
Esmaspäeval oli keskmine poeg D kodus. Alates kolmapäevast ühines streigiga ka lasteaed. Nii et pesamuna S sai streigi üle veel eriti rõõmus olla. Sel nädalal jäi tema saldole vaid 2 lasteaiapäeva. Pesamuna S tõmbaski sel korral kõige pikema liisu. Oh! Kui vaid endal õnnestuks tööaeg ja nädalavahetus niimoodi ära vahetada ja käia tööl graafikuga "2 tööl, 5 vaba". Mis seal ikka unistada! Nii võib puhta vaeseks jääda.
Olgugi, et tegu oli kooliõpetajate streigiga, oli lasteaiatöötajate toetusstreik veel tõhusam viis tõsta protestimeelsust kogu ühiskonnas. Väga paljud vanemad pidid siis koos lastega koju jääma. Koolilapse jätad veel kuidagi üksi koju, et ta saaks igavusest maja õhku lasta või põlema panna, aga lasteaia last mitte.
Selline seisev olukord ei sobi mitte kellelegi. Poleks ju mingi üllatus, kui lõpuks leitakse mingi kompromissimoodi lahendus ja kõik lähevad rahulolevate nägudega edasi. Tulemus "rahuldav" nagu üks õige koolipoisihinne. Jääb ainult küsimus, miks kogu seda pulli üldse vaja oli? Valitsusel on vaja mõnda aega näidata, et nad tegelevad pingsalt selle puuduoleva 10 miljoni otsimisega. Selle leidmiseks on tulnud ideid siit ja sealt. Alates Swedbank Eesti ~385€ miljonilise kasumi näpistamisega kuni Siimu "ärakadunud" kohvri leidmiseni välja. Iga variant tundub olevat parem kui see, mida päriselt tehtud on. Aga ilmselt on neil hirm, et kui raha leitaks esimese küsimise peale, siis tuleks neid küsijaid veelgi rohkem. Aga pärast pingsaid läbirääkimisi, ei julge enam keegi midagi juurde küsida. Meile on nüüd üheselt ja mõistetavalt selgeks tehtud, et olukord on kriitiline ja raha on vähe. Sellega tuleb leppida ja üheskoos eestlase moodi hambad ristis paremate aegade saabumiseni ära kannatada. Eestlased pole prantslased või sakslased, kes on valmis streikima kasvõi aastajagu, et saavutada oma eesmärk ning selle käigus valitsushooned üle roojama.
Arginädal kulmineerus reede hommikuga, mil Kullipesa vanemad said õpetaja ametit omal käel proovida. Auditooriumiks 2. klass, tunniteemaks pereema ja- isa ametid. Nii, et 20 minutit sai rääkida üks vanem, siis lasti 5 minutit lastel kõrvu puhata, ja seejärel laterdas 20 minutit teine vanem järgi. Müts maha õpetajate ees. Ütlesime õpetajale kiituseks, et see on tänuväärt amet ja meie ei peaks küll selliste uudishimulike marakrattide karja keskel 4-6 tundi päevas vastu.
Ainus, kes streigi tõttu vabu päevi ei saanud, oli pere vanim poiss A. Tema ei mõistnud, miks streik nii ebavõrdne on. Lisaks üsna tavapärasele koolinädalale, ootasid teda juba laupäeva hommikul ujumisvõistlused. Angerjad on ajalugu, sel laupäeval olid teemaks räimed. Algas Speedo Räimeralli 2024. aasta I etapp. Väga kõrgeid ootusi sellele võistlusele ei rajanud. Kokku võistles ta neljal alal. Eesmärk oli tulla igal alal vähemalt kuue parima sekka ja teha kahel alal uued isiklikud rekordid. Ja nii läkski. Pilt oli ilus nagu nelik pokkerimängus - kõigil neljal alal saavutas ta neljanda koha. Õnneks saavad Räimeralli võistlustel auhinnad esimesed 6 võistlejat. Seega sai perepoeg A 4x diplomi ja 4x väikest tahvlit šokolaadi. 100 meetri vabaujumises ja 50 meetri rinnuli ujumises püstitas ta ka uued isiklikud rekordid.
Ujumisvõistlused läbi, nädalavahetus jätkus. Samal õhtul, umbes pooleteise tunni autosõidu kaugusel, toimus Pereema C vanemate kodus suurem istumine. Jaanuar on siin peres üks korralik sünnipäevakuu. Järgemööda olid olnud pereema C noorema õe M ja venna G sünnipäevad. Aga mis kõige tähtsam - sünnipäeva pidas ka pereema C ema, kullipoegade kallis vanaema L. Nii, et tähistamist oli omajagu. Kella 22 ajal õhtul algas tagasitee Kullipessa. ~23:45 olime kodus ja südaööks olid kõik omades voodites uueks päevaks akusid laadimas.
Add comment
Comments